Väljast sisse - Seest välja
Turunõudlusele vastates on mitmedki IT-ettevõtted väljundeid ning teenuseid pidevalt laiendanud. Ühe tuntud IT-firma suurepärase edu taga on näiteks tehnoloogiliste lahenduste pakkumine suurele tehnikaprojektile Euroopas. Kuid edukas tulemus ühes valdkonnas tekitas juhatuses uue ambitsiooni - saada parimaks IT-ettevõtteks igal alal ja valdkonnas (personali juhtimise süsteemidest kuni kõrgtehnoloogiliste IT toodeteni). Paraku lõppes see firma kokkuvarisemisega, sest tähelepanu oli suunatud ettevõtte sisse – omaenese probleemidele, sooviga olla edukas paljudes valdkondades.
Tasakaalu nende asjade vahel võib aga saavutada n-ö väljast sisse – seest välja (VSSV) mõtlemise abil: ühel kaalukausil on oma soovid ja kogemus ning teisel väliskeskkonna ootused. Väljast sisse mõtlemisega me arvestame väliskeskkonnaga, klientide, töökaaslaste, partnerite, pereliikmetega. Seest välja mõtlemisega aga lähtume oma soovidest, vajadustest ning kogemustest. Nii ongi otsustamisel kenasti seotud välised andmed ja sisemine kogemus.
Maailma tippjuhtide käitumist või tegevust analüüsides armastatakse ikka rõhutada ühte kahest äärmusest: kas tema tohutut sisemist tarkust ja enesekindlust (Jack Welsh) või oskust kuulata ja arvestada kõrvalseisjate seisukohti, omamata isiklikke seisukohti (Georg W. Bush). Ikka on otsustusprotsessis domineerimas kas üks või teine.
Ego-lõks
Ainult seest väljapoole mõeldes on suur oht sattuda ego-lõksu, mis tähendab, et otsustes ning vaatenurkades on esil isiklik seisukoht ja huvi ja see endasse suunatus takistab märkamast väliseid võimalusi. Ego-lõksu tunnuseks on pidev püüd ennast muuta ja arendada ning sobituda igati ümbritsevasse keskkonda, et leida tunnustust. Tihti mõtleb inimene umbes nii, et saavutan selle ja selle, ja siis hakkan elama. Aga mis takistab sul praegu elama hakata? Ego-lõksus inimene näeb väliskeskkonnas eelkõige ohte, mitte võimalusi – ta on kaitsepositsioonis n-ö ründava keskkonna suhtes.
Lisaks isiksusele ähvardab selline lõks muidugi ka ettevõtet. Kui lähtuda ainult ettevõtte võimalustest, siis unustatakse tarbija ootused ja vajadused. Eestis on hea mitu näidet sellest, kuidas kliendi vajadusi ning ootusi arvestav käitumine on kiiret ja peadpööritavat edu toonud. Võtame kas või mobiilse parkimise või internetipangad, mis plahvatuslikult turgu võitsid. Väljastpoolt Eestit võib näitena tuua uue suuna USA supermarketite turul. Supermarketid on teatavasti üsna ühese ülesehitusega – esmatarbekaubad on reeglina paigutatud hiiglasliku poepinna kõige kaugemasse nurka. Poe seisukohalt on see tulus, sest teel piimaletini pudeneb ostja korvi muidki tooteid. Viimasel ajal on aga USA-s hakanud tekkima poed, mis on sisustatud hoopis teisel põhimõttel: esmatarbekaubad on supermarketi esiosas, ülejäänud kaubad tagumises nurgas. Hinnad on küll kallimad, kuid ajaline kasutegur kiire elutempoga ameeriklastele täiesti ilmselge.
Tasakaalustatud mõtlemise tehnika
Kui lugeda ettevõtete visiooni ja missiooni, võib täheldada, et enamasti algab visioon mõttega: „Meie visioon on saada ...” See on tüüpiline seest välja lähenemine. Visioonist annab ettekujutuse see, millisena me tegelikult soovime tulevikus ümbritsevat keskkonda (kliendid, sõbrad, töökaaslased, pere jne) näha (väljast siss). Visioon – ettekujutus ruumist, kus me tegutseme – tuleks alati sõnastada lähtuvalt keskkonnast, mitte endast. Nii aitab visioon viia tegevfookuse klientidele ja keskkonnale, mitte ettevõttele endale. Missioon tuleks aga vastupidiselt visioonile sõnastada just endast lähtuvalt – määratleb ju see ettevõtte rolli visiooni täitmisel. Selline tasakaal aitab hoida ettevõtte mõttesuunad tasakaalus.
Parim viis, kuidas ego-lõksust pääseda, on õppida küsima küsimusi n-ö väljastpoolt sissepoole vaadates ja kuulama vastuseid. Näiteks: kuidas me soovime, et teised meid tulevikus hindavad? PK! See osutab siin vastuseks, et : tahame, et meid tunnustataks nt aasta parima auhinnaga. Kui see ei ole lause mõte, siis kas oleks võimalik ümber sõnastada (kuidas me soovime, et teised meid näeks vms)
Üks suuremaid vigu, mis tehakse, on asuda tegutsema enne olukorra põhjalikku analüüsi. Kõigepealt tuleb kaardistada hetkeolukord, leida võimalikud lahendused ja valida nende sealt välja parim ning alles seejärel selle nimel enesekindlalt ja kiirelt tegutsema hakata.
VSSV rakendades on tähtis küsida õigeid küsimusi, mitte teha oletusi. Avatud küsimused viivadki väljast sissepoole mõtlemisele ja aitavad otsustamisel lähtuda ümbritsevast keskkonnast. Küsi endalt, mida mina ja mu ettevõte saame ümbritseva keskkonna heaks teha. Kui see teenib ühiskonna huve, siis kajastub tulemus kohe ka finantspooles.